Arutasime täna just, et inimkond oma masstootmisega on jõudnud kuhugi etappi, kust enam päris hästi edasi ei osata minna. Et inimesed lähevad hommikul tööle, teevad mingit spetsiifilist tegevust ning pärast istuvad tv või juutuubi ees oma nn. kapis. See ei ole absoluutne, kuid üsna valdav... Nüüd tekkinud olukord, kus masstootmine on nii efektiivne, et iga väiksema nõudluse vähenemise tõttu jääb hunnik inimesi tegevuseta.
Mida siis teha? Tõenäoliselt keskenduda rohkem teenustele ja otsida mingi väljund seal.
Kui põhivajaduste peale mõelda, siis jäetakse paar asja ostmata, kuid süüa ju ikka vaja. Samas kõik muud elementaarsed vajadused ja tarbimised on ka alles nagu juukselõikus, hügieen, meelelahutus (vaimu vaja ju ärgitada), mingi aktiivne tegevus (et inimväärsena end tunda) jms. Ühesõnaga: Toit, leib ja tsirkus.
... ei tahakski mingit järeldust sellest jutust teha, lihtsalt selline mõte 1 detsembri alustamiseks.
PS! Muideks täna hakkasid päkapikud käima ;)
Muideks masstootmise isaks peetakse Adam Smithi, kuid kui hästi lugeda tema artikleid, siis tema ütles midagi sellist: et ühe spetsiifilise tegevuse tegemine ainult ühe inimese poolt on küll kõige efektiivsem, kuid kes ikka tahaks terve elu nööpnõelu teha! Täitsa õige point. ( Õnneks üha rohkem selliseid tegevusi teevad meie eest robotid.)
ReplyDelete