Aitasin sõbral kolida. Planeerisime selleks tegevuseks reede õhtupooliku. Tegelikkus - terve nädalavahetus. (Lihtsalt asju oli rohkem kui esialgu tundus.) Lisaks sõber avastas alles hiljem, et üks koorem on asju, mida ta on väga vähe kasutanud.
Mida nende asjadega siis peale hakata?
Taaskasutuskeskused võtavad vastu kaupa valikuliselt ning samas on ka kaupa, mida ei soovi päris tasuta ära anda. Sellest ajendatuna tekkis mõte vahetada seisvaid asju teiste inimestega, kellele need asjad on rohkem vajalikud. Praegusel hetkel on asjade rahaline väärtus oluliselt väiksem kui nende tegelik väärtus ning siit ka siis meie mõte - vahetada samaväärse vajaliku kauba vastu.
Näide: kui töötu ehitaja viib oma tööristakomplekti pandimajja, et selle eest oma perele lauale midagi osta, siis selle kauba eest saab ta oluliselt vähem süüa osta, kui vahetada see tööristakomplekt taluniku juures juurvilja vastu.
Me ei eita raha tähtsust ühiskonnas, see on vajalik ja kõige likviidsem käibevahend, kuid meil on ju lisaks rahale ka need asjad ja neid toodetakse aina juurde ...
Kui kellegil tekib küsimus vahetuse kui tehingu kohta, siis võlaõigusseadus ütleb seda:
